Uudiste meedia

Uudiste meedia selgroog on prindialane ajakirjandus. Varastel päevadel olid uudistekandjad põhitõed: uudised levisid suusõnaliselt. Rooma impeeriumi ajal edastas valitsused kirjalike kontode kaudu inimestele pikki vahemaid.

1456. aastal trükipressi leiutisele jõudmine, mis on omistatud Johannes Gutenbergile, ja teil on teabe, nt uudiste, massiline hajumine.

1920ndatel aastatel edasi minna ja me näeme mõningaid uudiste meediast varajasi arenguid, kuna professionaalsed ajakirjanduse standardid luuakse ja võetakse vastu.

Mis on ajakirjandus?

Ajakirjandus on uudiste aruanne. Ja nagu ma siinkohal märkan, on põhitõdesid 5 W: "Kes, mida, kus, millal ja miks". Kuigi trükiajakirjanikud järgivad mõnevõrra stiili, kuidas nad lugu esitavad, on teatatud mitmetest teemadest. Kui vaatate mõnda suurt ajalehte, näiteks The Washington Posti või The New York Timesi , märkate kõiki erinevaid jaotisi. Hea treening, mis võimaldab tunda erinevaid uudiseid, on teatatud suurte paberite nädalavahetuse väljaandest. Siis märkate, et kõik on reisist spordist ettevõttesse kunstist kultuuri.

"Žanrid" ajakirjanduses

Lisaks ajakirjandusele avaldatud erinevatele teemadele on ka lugu edastatavad erinevad viisid.

Kokkuvõttes on ajakirjanduse erinevaid stiile või "žanreid". Mõned näited sisaldavad uurimistöö ajakirjandust (kus reporter püüab avastada kuritegu, järgides lugu peaaegu nagu detektiiv); ja pikaajaline või narratiivne ajakirjandus, mida tuntakse ka kui "uut ajakirjandust" (kus lood on pikemad ja peaaegu proosa sarnased).

Funktsioonide vahel võib esineda ka lõhet, mis võib hõlmata inimest või suundumust, ja sirgeid uudislugusid, mis annavad teavet otseselt midagi, mis juhtus.

Ajakirjanduse lugemine

Ülaltoodud on ajakirjandusest üsna lühike ajakirjandus, seega on suurepärane idee lugeda seda valdkonda rohkem, kui see teile huvi pakub. Selle eesmärgi saavutamiseks on siin mõned raamatud, alates otsekohetest lugude kirjutamisest kuni romantiliste (ja mõnikord hullade) teadete saamiseni, et nad on reporter: